Taastav põllumajandus ehk mullas on elu ja see loob elukeskkonna meie ümber
Juba mitu päeva proovin kirja panna olulisemad mõtted ja märkamised 24. ja 25. jaanuaril toimunud taastava põllumajanduse konverentsi sisust. Ja mitte ükski sõnastus või kirjeldus, millega lagedale tulen, ei anna edasi seda sõnumit, mis minu sees on. Tahaks öelda, et iga sõna ja pilt seal oli kulla väärtusega. Tavaliselt on mul ülikerge lasta mõtted ja kogemused voolama, aga seekord on hoopis teisiti. See kõike hõlmav sügav sisemine rahutus tõdemusest kuhu oleme täna teel jätkates harjumuspärasel viisil oma keskkonnaga suhestumist. Ja samas kui lihtsad oma olemuselt on lahendused ning kui suured on muutused, mida need kaasa toovad kui me päriselt otsustame pühenduda enda keha ja planeedi tervise terviklikkusele. Ma ei ole kunagi väga suur planeedi päästmisele kui eesmärgil omaette, üleskutsuja olnud ja ei tee seda ka nüüd . Võin kõlada isekana, aga minu motivatsioon muutuda ning muuta oma harjumusi tuleb tavaliselt siiski minu enda vajadustest lähtuvalt. Ja minu suurim motiveerija siin elus on minu hea tervis ning eluenergia.
Meie tervis peegeldab meile aga ka meie mulla tervist ja vastupidi! Mis tähendab, et meie maa ja keskkonna tervis ei ole meist kuidagi eraldi seisev. Me oleme täielikult kõigega seotud ning selle osa, hoolimata sellest, kas elame pilvelõhkuja kõrgeimal korrusel või pisikeses metsaonnis. Minule on see seos iseenesest mõistetav. Kas see kõigile nii on, sooviksin väga loota.
Kuidas mina täna siin Metsalinnul olen seotud Lõuna-Ameerika või India mullaelustikuga? Mulle väga maitseb banaan ning ka erinevad vürtsid on oluline osa minu toidulauast. Muidugi võiksin siinkohal teha üleskutse valida oma toidulauale kohalikku toorainet, et minu valikud ei mõjutaks kaugete maade keskkonda. Aga teisest küljest mulle ikkagi meeldib nautida sooja päikese salvestunud energiat värsketes puuviljades ka meie külma talve ajal. Julgustan hoopis teadlikumalt vaatama suuremat pilti, milles oma valikutega osaleme. Siinkohal kutsun hoopis üles mitte andma hinnanguid meid ümbritsevate inimeste toiduvalikute üle. Küll aga hoopis süvenema mullaelu tähtsusesse meie igapäevas. Muutus algab meist endist mitte meie võimekusest muuta kedagi teist.
Terve ja elujõuline muld ei ole ainult ressurss suurepärase toidu kasvatamiseks. Terve muld on tegelikult võti võiks öelda, et kõikidele meie väljakutsetele ka kliima tasandil. Must muld on kui must kuld, mida hoides loome aluse meie kõigi suurepärasele tervisele, tasakaalustame CO2 sisaldust atmosfääris, normaliseerub veeringe ning sademete hulk, samas intensiivistub maagiline protsess. Kas arvad ära, kus peitub elu maagia? Fotosünteesis! Fotosüntees ei ole midagi muud kui gaasilise oleku materialiseerumine taimeraku näol. Sisenditeks on tasuta piiramatud ressursid päikese energia, vee ja süsiniku näol. Väljunditeks meie poolt armastatud suhkrud ja hapnik. Kas see pole mitte alkeemia? Mitte millestki midagi!
Aga taimed saavad ju oma ehituskivid mullast?! Seda küll, aga kõigest 3% kogu taimemassist pärineb mullast, kõik muu on õhk! Aga mis meil siis sellest mullast kui suurem osa pärineb õhust? Mullaelustik ja kõik seal sees toimuv on tegelikult algatajaks ja mootoriks kõikidele energiaringetele meie planeedil! 40% sademetest pärineb mullast, muld on ka suurim CO2 siduja kui kõik olulised protsessid toimivad ja mullaelustik rõkkab elust. Toitained meie toidus on ikkagi pärit mullast ning siinkohal annab taas olulise panuse mullaelustik. Täna on meil Metsalinnul loomadest ainult üks kass kuid konverentsilt naastes tean, et ma ei ole ainult taimekasvataja vaid tegelikkuses ka loomakasvataja. Elustik mullakamara sees on sama oluline, kelle elujõudu toetada kui kari karjamaal mullakamara peal.
Siinkohal soovitan vaadata filmi „ Kiss the ground”! Üks filmi loojatest oli ka konverentsi peaesineja ning filmi vaatamine annab parema ettekujutuse ka visuaalselt, millest põgusalt selles postituses kirjutan!
Ma vist võiksin veel päris pikalt kirjutada mulla seisundi olulisest ja kõige sellega kaasnevast. Seega olen väga avatud vestlusteks ja aruteluks mulla teemal. Muld ja elu selles on lihtsalt nii võimas ja äge!
Aga mis teema selle taastava põllumajandusega siis on?! See ei ole tegelikult midagi muud kui komplekt põhimõtteid ja neist lähtuvaid mulla harimise viise, mis võimaldavad
mullaelustikku hoopis toetada vastupidiselt käesoleval hetkel traditsioonilises põllumajanduses juurdunud mulda degradeerivatele praktikatele.
5 Taastava põllumajanduse põhiprintsiipi:
- Mitmekesisus
- Loomakasvatuse integreerimine
- Kaetud muld
- Minimaalne mulla häiring
- Elusate juurte olemasolu
Taastava põllumajanduse suurim väljakutse on mõttemustrite muutmine. Taas jõuan samasse kohta, kus välismaailm on sisemaailma peegeldus ning selleks, et väliselt saaks midagi muutuda, tuleb meil muuta oma hoiakuid.
Ma ei tea, kas sa kujutaksid ette suurte põllumassiivide harimist ilma kündmise, väetiste ja taimekaitsevahenditeta? Ja mis kõige tähtsam, muld ei ole kunagi paljas. Paljas muld planeedil maa on võrreldav haavaga meie kehal. Miskipärast kui ennast kriimustame, oleme kärmed haava tohterdama. Maad harides on meie jaoks paljas katmata maa täiesti loomulik vaatepilt, mõnele ilumeelele isegi rahulolu pakkuv umbrohuvaba, puhas ja hoolitsetud – ilus! Elu saab olla aga ainult seal, kus on toitu. Kui pinnases pole rohelise taime raasugi, tähendab, et toimub elu taandumine. Mullaelustik sööb veel viimaseid jääke ning peagi ka nende arvukus langeb! Aga saab ka teisiti!
Ja väga edukalt! Kohe kindlasti ei ole see lihtne. Sest kõik muutused, mida kardinaalsemad need on, on rasked juurduma. Nii nagu igasuguste harjumustega nii ka mulla harimise viisidega. Aga see päriselt on võimalik samm sammu haaval! Ja kõik see ikka elurikkama mulla nimel. Alles siis paraneb meie keskkond, meie vesi, meie tervis! Muld ei ole kõigest maapind, millel kõnnime või toitu kasvatame. Muld on miski, mis loob meile küllust kui laseme tal täita rolle, milles ta kergusega väga hea on. Mullas on elu ja see elu loob elukeskkonna meie ümber.
No responses yet